IGEMEHAIGUS - FAKTID VÕI MÜÜDID

Igemehaigused esinevad paljudel inimestel kogu maailmas, ligikaudu 50% täiskasvanutest on põdenud gingiviiti oma elu jooksul. Arvukalt on ka igemehaiguste kohta müüte, mis on aegade jooksul tekkinud.

Siin on mõned levinumad igemehaiguste müüdid, millega võite kokku puutuda - lisaks mõnedele olulistele teadaolevatele faktidele, kui juttu tuleb igemehaiguste põhjustest ja ravist...

1. IGEMETE VERITSUST ESINEB AINULT EAKATEL - MÜÜT

Igemete veritsemine on igemehaiguste tavaline sümtpom, mida põhjustab sageli hambakatu moodustumine hammastele ja nende ümbrusesse. See võib tekkida igas vanuses inimestel, kuigi vähem esineb seda lastel.

2. TAANDUNUD IGEMED EI KASVA TAGASI - FAKT

Kas taandunud igemed võivad taastuda? Ei, taandunud igemed ei kasva ise tagasi. Regulaarne hambaniidi ja fluoriidiga hambapasta, nt parodontax'i kasutamine võib aidata takistada igemete taandumist põhjustava hambakatu teket.

3. LIIGA TUGEV HARJAMINE PÕHJUSTAB IGEMETE VERITSEMIST - FAKT

Liiga tugev harjamine võib põhjustada igemete veritsemist, kuid see võib olla ka igemehaiguse (gingiviit) tunnus, seega rääkige alati oma hambaarstile, kui märkate hambaid harjates ja sülitades verd. Hambaid pestes on oluline teha seda mite väga tugevasti. Kasutage käsi- või elektrilist hambaharja, millel on väike pea ja pehmed harjased ning liigutage seda ringjate või elliptiliste liigutustega, pöörates erilist tähelepanu igemejoonele (igeme ja hamba kohtumise koht). Hambaharja on soovitatav vahetada iga 3 kuu järel.

4. IGEMEHAIGUSED EI OLE ALATI TÕSISED - MÜÜT

Gingiviit on igemehaiguse esimene staadium ja seda saab korrigeeerida õige ravi ja hea suuhügieeniga. Kuid ravita jätmise korral muutub see tõsisemaks igemehaiguseks, mida nimetatakse periodontiidiks. See on pöördumatu, ravimatu ja lõpeb hammaste väljalangemisega.

5. MA PEAN VAID SIIS HAMBAARSTILE MINEMA, KUI MUL ON PROBLEEM - MÜÜT

Kui teile tundub, et teil on mõni igemehaiguse sümptom, sh veri süljes hammaste harjamise või niidiga puhastamise ajal, rääkige oma hambaarstiga nii pea kui võimalik. Sellegipolest peaksite te ka regulaarselt hambaarstil kontrollis käima, isegi kui arvate, et kõik on hästi. Teie hambaarst märkab igemehaiguse tunnuseid enne, kui teie mingeid sümptome tundma hakkate, ja aitab peatada igemehaiguse edasise süvenemise.